Tag Archives: maksud

Uus aasta toob ettevõtjatele hulgaliselt olulisi muutuseid

1. jaanuaril jõustub Eestis ligi 300 õigusakti muudatust, kuid suurem osa neist ei avalda märkimisväärset mõju ettevõtjate igapäevastele tegemistele. Kaubandus-Tööstuskoda tegi kokkuvõte neist muutuvatest seadusepügalatest, mis ettevõtjaid enim puudutavad.

Olulised muudatused tulumaksuseaduses

Uuest aastast on tulumaksu määr 20 protsenti ning tulumaksuvaba miinimum suureneb praeguselt 144 eurolt 154 euroni kuus (1848 eurot aastas).

Turutingimustele vastava laenu andmist ei loeta alates 1. jaanuarist erisoodustuseks. Maksumaksjate õiguskindluse suurendamiseks lisatakse tulumaksuseadusesse erand, mille kohaselt ei käsitleta kindlasti erisoodustusena sellise laenu andmist, mille intress on kõrgem kui kahekordne Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär.

Uuest aastast kaotavad kehtivuse enne 2000. aastat teenitud kasumi jaotamist puudutavad soodustused (tulumaksuseaduse § 60 ning § 61 lõiked 27 ja 28). Ettevõtted, kellel on dividendidena välja maksmata aastatel 1994-1999 teenitud kasum, ei saa uuel aastal enam kasutada viidatud sätetest tulenevaid mahaarvamise õiguseid.

Lisaks muudetakse mitteresidendist juhatuse ja nõukogu liikmetele makstava tasu tulumaksuga maksustamise reegleid. Uuest aastast on mitteresidendist juhatuse või nõukogu liikmele makstud tasu tulumaksuga maksustav ka siis, kui tasu maksjaks ei ole Eesti juriidiline isik või mitteresidendi Eesti püsiv tegevuskoht. Seega toimub uuest aastast mitteresidendist juhatuse liikme tasu maksustamine Eestis, sõltumata sellest, kes on tasu maksja.

Kõikide tulumaksuseaduse muudatustega saab lähemalt tutvuda maksu- ja tolliameti kodulehel.

Alampalk tõuseb 390 euroni

Uuest aastast tõuseb alampalk ligi 10 protsenti ehk 355 eurolt 390 euroni kuus. Miinimumtunnitasu suureneb 2,13 eurolt 2,34 euroni.

Ettevõtte vabatahtlik lõpetamine muutub lihtsamaks

Kaubanduskoda on korduvalt tõstatanud probleemina ettevõtete vabatahtliku lõpetamise keerukuse, seda eelkõige ettevõtete puhul, kus ei ole varasid ega võlausaldajaid. Probleemi aitavad leevendada 1. jaanuaril jõustuvad äriseadustiku muudatused, mis võimaldavad senisest lihtsamalt lõpetada osaühingut või aktsiaseltsi, kui ettevõttel on ainult üks omanik.

Uuest aastast on võimalik äriühingut lihtsustatud korras lõpetada selliselt, et osaühingu või aktsiaseltsi vara ühendatakse ainuosaniku või ainuaktsionäri varaga. Äriühing lõppeb alates ühinemisest (ühinemise kande tegemisest) ning kõik äriühingu õigused ja kohustused lähevad üle äriühingu ainuomanikule. Sellisel juhul ei ole vaja läbi viia likvideerimismenetlust, seda asendab kiirem ühinemismenetlus.

Töötuskindlustusmakse määrad vähenevad

Uuest aastast alanevad nii töötaja kui ka tööandja töötuskindlustusmaksete määrad. Töötaja uus maksumäär on 1,6 protsenti (senise 2 protsendi asemel) ning tööandjal 0,8 protsenti (senise 1 protsendi asemel).

Aktsiisid tõusevad

Maagaasi aktsiisimäära tõstetakse 1. jaanuarist 20 protsenti. Uus määr on 28,14 eurot 1000 m3 kohta. Hüppelist aktsiisimäära tõusu on põhjendatud vajadusega vähendada energiasõltuvust Venemaa maagaasist, suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist, vähendada fossiilsete kütuste tarbimist ning suurendada riigieelarve tulusid. Alkoholiaktsiis suureneb uuest aastast algselt planeeritud 5 protsendi asemel 15 protsenti. Tubakatoodete aktsiisimäära ning kütuseaktsiisi 2015. aastal ei plaanita tõsta.

Vedelkütuse erimärgistamisega seonduvad muudatused

Uuel aastal jõustuvad ka mitmed olulised muudatused seoses vedelkütuse erimärgistamisega. Alates 1. jaanuarist ei ole enam lubatud kasutada erimärgistatud vedelkütust reisijate ja kaupade raudteeveol ning laevaliikluses (v.a kutselisel kalapüügil). Lisaks lõpetatakse kerge kütteõli erimärgistamine ning sellega seoses tõstetakse kerge kütteõli aktsiisimäär diislikütuse aktsiisimäära tasemele.

Elektroonilised töövõimetuslehed muutuvad kohustuslikuks

1. jaanuarist kirjutatakse töövõimetuslehed (nt haiguslehed) välja elektroonilisel kujul. See tähendab, et ka tööandjad peavad edastama töövõimetuslehed haigekassale elektrooniliselt. Elektroonilise töövõimetuslehe teenuse kasutamiseks peavad tööandjad liituma vastava teenusega riigiportaalis www.eesti.ee. Elektroonilise töövõimetuslehe edastamise kohta saab rohkem infot haigekassa kodulehelt.

Muudatused käibemaksuseaduses

Uuest aastast muutub teises liikmesriigis asuvatele füüsilistele isikutele osutatud elektroonilise side teenuste (nt interneti-, digitelevisiooni-, telefoniteenus) ja elektrooniliselt osutatavate teenuste (nt veebi administreerimine, programmide ja seadmete kaughooldus) maksustamine. Muudatuse kohaselt tuleb eelnevalt nimetatud digiteenused maksustada alati selles liikmesriigis, kus asub teenuse saaja.

Kui Eesti ettevõte osutab digiteenust näiteks Hispaanias asuvale füüsilisele isikule, siis peab Eesti ettevõte registreerima end Hispaanias käibemaksukohustuslaseks ning tasuma käibemaksu Hispaania maksuametile. Ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks nähakse seaduses ette käibemaksustamise erikord. Selle abil võib teenuse osutaja deklareerida ja tasuda teises liikmesriigis tasumisele kuuluva käibemaksu Eesti maksu- ja tolliametile, kes edastab selle vastava liikmesriigi maksuhaldurile.

Käibemaksuseaduse muudatuse kohta saab rohkem infot maksu- ja tolliameti kodulehelt.

Kasutusele võetakse uus TSD vorm

1. jaanuarist 2015 hakkavad kehtima uued tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) vormid. Ühe peamise muudatusena peab ettevõte maksuhaldurile esitama ainult algandmed, mille põhjal maksu- ja tolliameti süsteem arvutab automaatselt välja ettevõtte maksukohustuse. See tähendab, et deklaratsiooni lisadel 1 ja 2 hakkab ettevõtte asemel maksusummasid arvutama maksuamet. Uus vorm tuleb esmakordselt esitada 10. veebruariks 2015. a.

Uue TSD vormi kohta saab rohkem infot maksu- ja tolliameti kodulehelt.

Pakendiaruande audiitorkontroll

Uuest aastast jõustub pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt on pakendiettevõtjad kohustatud tellima pakendiaruande audiitorkontrolli. Pakendiettevõtjaks loetakse isikut, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Auditeeritud pakendiaruanne tuleb pakendiregistrile esitada hiljemalt 30. juuniks. Pakendiaruande auditeerimise eesmärgiks on tagada pakendiregistrisse esitatavate andmete usaldusväärsus.

Karistusseadustiku muudatused

1. jaanuaril jõustub üle 200 muudatuse karistusseadustikus. Muudatuste eesmärk on vähendada karistatavate tegude arvu ning kõrvaldada ülekriminaliseerimine. Ühe muudatusena näiteks tõstetatakse varavastaste väärtegude ja kuritegude vahelist piiri 64 eurolt 200 eurole. Seega on uuest aastast vargus kuritegu ainult juhul, kui varastatud asja väärtus ületab 200 eurot. Seoses karistusseadustiku uuendamisega tehakse muudatusi ka teistes seadustes. Näiteks tarbijakaitseseaduses ettevõtetele ebaausate kauplemisvõtete keelu rikkumise eest ettenähtud sanktsioonimäära tõstetakse 3200 eurolt 10 000 euroni.

 

allikas : http://majandus24.postimees.ee/3031191/uus-aasta-toob-ettevotjatele-hulgaliselt-olulisi-muutuseid

Share

Millised muudatused on kavas raamatupidamises

Rahandusministeeriumis on väljatöötamisel arvestusala valge raamat, seaduseelnõule eelnev strateegiadokument, mis puudutab muu hulgas aastaaruande sisu, vormi ja tähtaegu, auditi- ja ülevaatuskohustuse uusi piirmäärasid ning raamatupidajate, sise- ja välisaudiitorite kutsetegevuse eri aspekte.

Eesti peab juunis 2015 üle võtma Euroopa Liidu uue raamatupidamisdirektiivi. Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa selgitab, millised sõlmteemad tähelepanu pälvivad ning missugused oleksid võimalike muudatuste mõjud erinevatele sidusrühmadele.

Mis on arvestusala valge raamat ja milleks seda vaja on?
Kui räägime raamatutest, siis suures plaanis on see strateegiadokument, mis on kasutusel valdkonna arendamisvahendina. Küsimusi on siin kolm: Mis on taotletavad eesmärgid? Millised on sõlmküsimused? Missugused ettepanekud on eesmärkide saavutamiseks? Seadusandluse väljatöötamisel on omad etapid, nõrgemast alustades non-paper, valge raamat, roheline raamat, siis väljatöötamiskavatsus (VTK).

Kui valge raamat on poliitikadokument, kus on käsitletud laiapõhjalisemaid teemasid, siis väljatöötamiskavatsus on Eesti õiguses dokument, mis raamib seadusandliku algatuse täpsemalt. Valge raamat valmib dialoogis sidusrühmadega ja on ühisnimetajaks mitmele väljatöötamiskavatsusele. VTK täpsustab kitsaskohti, kirjeldab alternatiivseid võimalusi probleemi lahendamiseks, samuti naaberriikide praktikaid ning muudatuste mõju ja menetlusprotsessi ajakava. VTK-le laekunud tagasiside kaalumise järgselt koostatakse seaduseelnõu ja sinna juurde seletuskiri.

Algatusel on mitu ratsionaalset põhjust. Esiteks annab poliitikakujundaja sellega indikatsiooni, mis teemad on aktuaalsed ning milliseid põhimõttelisi valikuid eelkõige silmas peetakse. See on kaasamise kõige varajasem faas.

Teine asjaolu on see, et majandusruumis on pärast 2007. aasta finantskriisi toimunud olulised muutused. Väliskeskkonnast tingituna on tekkinud uus normaalsus, millele oleks otstarbekas reageerida. Näiteks, kas Eesti eksporditurud vajavad praeguste geopoliitiliste arengute kontekstis senistes mahtudes Eesti ettevõtjate tooteid ja teenuseid? Kui vastus on jaatav, siis võib status quo säilitada, ent kui olukord on väliskeskkonnas muutunud, kutsub see varem või hiljem esile muutusi ka meie majandusruumis. Sellisteks võimalikeks muutusteks on otstarbekas valmis olla.

Kolmas aspekt, mida ei saa eirata ja mis on seotud teisena mainituga, on see, et väliskeskkonna mõjud on muutnud Euroopa õigusruumi. Euroopa Parlament püüab keskkonnamuudatusi adresseerida, näiteks on 2013. aastast väljas uus raamatupidamise direktiiv. Teine oluline valdkond on audiitortegevus, seal sai 2006. aasta direktiiv uue sisu. Need raamdokumendid tuleb meil üle võtta raamatupidamise osas 2015. aasta suveks ja auditi puhul 2016. aasta suveks.

 

allikas : http://www.raamatupidaja.ee/article/2014/12/19/millised-muudatused-on-kavas-raamatupidamises

Share