Rahandusministeeriumis on väljatöötamisel arvestusala valge raamat, seaduseelnõule eelnev strateegiadokument, mis puudutab muu hulgas aastaaruande sisu, vormi ja tähtaegu, auditi- ja ülevaatuskohustuse uusi piirmäärasid ning raamatupidajate, sise- ja välisaudiitorite kutsetegevuse eri aspekte.

Eesti peab juunis 2015 üle võtma Euroopa Liidu uue raamatupidamisdirektiivi. Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa selgitab, millised sõlmteemad tähelepanu pälvivad ning missugused oleksid võimalike muudatuste mõjud erinevatele sidusrühmadele.

Mis on arvestusala valge raamat ja milleks seda vaja on?
Kui räägime raamatutest, siis suures plaanis on see strateegiadokument, mis on kasutusel valdkonna arendamisvahendina. Küsimusi on siin kolm: Mis on taotletavad eesmärgid? Millised on sõlmküsimused? Missugused ettepanekud on eesmärkide saavutamiseks? Seadusandluse väljatöötamisel on omad etapid, nõrgemast alustades non-paper, valge raamat, roheline raamat, siis väljatöötamiskavatsus (VTK).

Kui valge raamat on poliitikadokument, kus on käsitletud laiapõhjalisemaid teemasid, siis väljatöötamiskavatsus on Eesti õiguses dokument, mis raamib seadusandliku algatuse täpsemalt. Valge raamat valmib dialoogis sidusrühmadega ja on ühisnimetajaks mitmele väljatöötamiskavatsusele. VTK täpsustab kitsaskohti, kirjeldab alternatiivseid võimalusi probleemi lahendamiseks, samuti naaberriikide praktikaid ning muudatuste mõju ja menetlusprotsessi ajakava. VTK-le laekunud tagasiside kaalumise järgselt koostatakse seaduseelnõu ja sinna juurde seletuskiri.

Algatusel on mitu ratsionaalset põhjust. Esiteks annab poliitikakujundaja sellega indikatsiooni, mis teemad on aktuaalsed ning milliseid põhimõttelisi valikuid eelkõige silmas peetakse. See on kaasamise kõige varajasem faas.

Teine asjaolu on see, et majandusruumis on pärast 2007. aasta finantskriisi toimunud olulised muutused. Väliskeskkonnast tingituna on tekkinud uus normaalsus, millele oleks otstarbekas reageerida. Näiteks, kas Eesti eksporditurud vajavad praeguste geopoliitiliste arengute kontekstis senistes mahtudes Eesti ettevõtjate tooteid ja teenuseid? Kui vastus on jaatav, siis võib status quo säilitada, ent kui olukord on väliskeskkonnas muutunud, kutsub see varem või hiljem esile muutusi ka meie majandusruumis. Sellisteks võimalikeks muutusteks on otstarbekas valmis olla.

Kolmas aspekt, mida ei saa eirata ja mis on seotud teisena mainituga, on see, et väliskeskkonna mõjud on muutnud Euroopa õigusruumi. Euroopa Parlament püüab keskkonnamuudatusi adresseerida, näiteks on 2013. aastast väljas uus raamatupidamise direktiiv. Teine oluline valdkond on audiitortegevus, seal sai 2006. aasta direktiiv uue sisu. Need raamdokumendid tuleb meil üle võtta raamatupidamise osas 2015. aasta suveks ja auditi puhul 2016. aasta suveks.

allikas : http://www.raamatupidaja.ee/article/2014/12/19/millised-muudatused-on-kavas-raamatupidamises